Tere tulemast meie ajarännumasinasse, liigume ajas tagasi 4 kuud. Teid ootab ees Tallinna vanalinn, suitsujuustu-tomatipüreesupp, kolmekordne nari, aja sisustamine ootamisega ja vana hea kuningas. Kinnitage turvavööd ja tundke ennast nagu kodus.
pühapäev, 30. mai 2010
teisipäev, 18. mai 2010
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSLmjL4HiTb81PiqMBleMeaVdln41HnlQzIjsWNhS8brZFbw0HuXA-ZzCEF6LKqAR_S8kRXWd9EHB0OhatIy5zSRPJxqKo3jZGNP6uJoUWQ7EqOu1iVlb3xGhzVMwUXhsvDdqYquLhx6k/s640/_MG_9687.JPG
Davai, Bhothers änd Sisters of Karamazov Famiilia. Hakkame planeerima ja järgmine aasta elame elusuuruses papist villas.
esmaspäev, 17. mai 2010
Veidi tänasest!
Kontsert seljataga, tunne on kokkuvõttes ok, aga sain tagasisidet mis võttis tõsiseks. Niisiis ei olla see kontsert meil kõige paremini õnnestunud. Alati ei lähe küte ja klaköörlus läbi, kui asjad ei ole hästi ja kvaliteetselt üles ehitatud. Suurim probleem olla olnud pidev pillide vahetus, mis võttis publiku energia maha. See vahetamine tundub küll väike asi, aga on põhjus miks üleminekud peavad olema kiired ja puhtad. Selle aeglase ja kohmaka üleminekuga killisime suurema osa lugudega üleskütetud energiast. Ka lugude järjekord ei olla olnud parim, kui ikka pärast esimest küttelugu kohe vene ballaad peale tõmmata, siis ei pruugi see sinna sobida, publikut tuleks üles kütta, et pakkuda neile pärast midagi rahulikumat või vastupidi.
Njaa, selline veidi mütsigalöömise tunne on ja mina ei tahaks edaspidi mütsiga enam lüüa. Kui me tahame midagi teha, siis teeme kvaliteetselt ja rohkem läbimõeldult ja kui proovi ei saa korralikult teha, siis lihtsalt ei peaks esinema. Nii et ärme rapsi, võtame aega, et pakkuda kvaliteetset muusikat, siis on meil parem ja teistel ka parem.
Kindlasti oli inimesi, kellele kontsert meeldis ja häid kohti oli ka, aga........
Kvaliteetse Leari poole!
reede, 7. mai 2010
Täna näidati massile massipsühoosi kaudu massipsühoosi. Lõhuti elu ja teatri piiri. Pakuti tsirkust. Prooviti näidata tagaruume, millesse tavainimene tihtipeale ei tea, ega oska sisse vaadata, kuigi tunneb et uksetaga miski haiseb. Tänuväärt üritus!
teisipäev, 4. mai 2010
Ühel tormisel ööl istus väike Maili enda suures rohelises tugitoolis ja mõtles suuri mõtteid teatrist ja näitlejatest, inimestest ja eludest meie sees. "Kas enesekontroll on vajalik ja kui palju võime me ennast kontrollides endale ja teistele soovimatult hoopis haiget teha? Kas mõne meie mõtte või soovi täitmatajätmine, mõte, mille juures me end pidurdame (sest küllap see teisele ei meeldi või miks ma kellelegi end ikka peale surun) võib nii meid ennast kui seda teist osapoolt jätta millestki väga suurest ilma?.. Ja mis meis muutub, kui me soojal kevadpäeval paaridesse jaguneme ning üks meist silmad suleb ja end täielikult võõras keskkonnas teise kätte usaldab? Mil määral me oleme nõus oma turvatsoonist välja astuma ning kontrolli vabastama?.. Ja seda mitte ainult ühel soojal kevadpäeval.."
.. ja tuul puhus ja peksis vihma vastu aknaklaase. Suur tühi maja tegi igasuguseid uusi ja tundmatuid hääli. Öö tundus pikk ja tume ümber katusekambri, mille sees mõeldi suuri mõtteid ja saadi tegelikult ju päris ilusatki üksindusõppetundi.
reede, 30. aprill 2010
Vastutus
"Sellest hetkest kui me suudleme, kanname teineteise ees palju suuremat vastutust kui praegu. Meie arvamus teineteisest muutub sõltuvalt sellest, kuidas see hetk meile meeldis.
Kui ei meeldinud kummalegi, siis oleme võrdsed. Kas julgeksime sõnades tunnistada, et kogetu polnud see, mida ootasime. Või pärast kokkupuute lõppemist loeme teineteise kohmetust kehakeelest, võib-olla vabandavast naeratusest, et juttu võib edasi ajada ja see on tore, aga...me vist... nohmevistikkapetsimeennastjateistetpüüdaleidasedamidagit. Jah, läbi ebameeldiva kogemuse võib tegelikult ju isegi paremaks sõbraks saada, kui häbi või kahetsustunde asemel näha, et jutustada oli partneriga ju tore ja see võimalus ei kao kuskile, lihtsalt elektrit jäi puudu."
" Natuke kurvem situatsioon tekib siis, kui kummalegi meist on kogemus tüütu ja kahetsust täis, alates esimesest pettumust tekitavast tundest. Kuid teine on rõõmus ja seitsmendas taevas. Siit edasiminev stsenaarium sisaldab suure tõenäosusega igas võimalikus variandis haavumist, pettumist, solvumist või solvamist. Seda me ju ei tahaks, onju?"
"Kui aga suudlus on tõesti hea? Mis siis? Vastutuse enda huulte läbi saadud kogemuse võtan endale. Olen tunda saanud häid suudlejaid, olen nautinud, aga praegu enam ei ole neid mu juures, sest ühel hetkel ma enam ei tahtnud neid suudelda või nemad mind. Miks me üldse nii kaugele jõudsime? "
" Praegu olen ma selles hetkes, kus ma saan sinult küsida, miks sa mind suudelda tahad? Lihtsalt tahad, kuid miks? Jah, ma pean teadma, mind huvitab, kui see küsimus külgetõmbe ära kaotab, siis pole seda kunagi olnudki ja me ei peakski end edasi petma.
Kas sa tead, mida sa elult tahad? Mis olla, kuhu jõuda? Kui ei tea, siis sa ei tea ka seda, kas tahad mind suudelda ju ? Ma ei ole messiboks kuhu huvi pärast sisse astuda, lihtsalt üks keha, keda magusalt suudluseni meelitada."
" Mul on oma eesmärgid, unistused, soovid, hirmud, totrused, kui sa ütled, et suudled mind sellepärast, sest sa oled sellest lummatud, siis loodan su silmadest näha, et see on tõsi ja suudlen sind. Kuid, enne kui su vastupandamatusele alla annan, pean teadma, et suudleksin peale su magnetina mõjuva mõjuvuse ka sinu soove, unistusi, eesmärke, totrusi, et nad tunneks end selles maailmas hästi."
"Ma ei loo endale illusiooni sinust, kui muinasjutuprintsist, isegi mitte selle hinnaga kui võiks korraks pilvede peal lennata. Suudlus, kui kogemus võib olla meeldiv paljudega, aga mina ei huvitu paljudest, mind huvitab see, miks paljudest saab üks. See, mis mind korraks lennutamise asemel tõepoolest lendamise kunsti nägema õpetab. Jutt kujndlik, kuid mõistad?"
" Niisiis, ma ei saa sind suudelda, tahan, aga ei suudle. Ja ma tunnen seda elektrit väga hästi. Aga see mina, kes mõistab suudlust kui armastust kõige selle vastu minu sees, mis seda ootab, tahab teada, kas kõneleb mõistetavalt see teine pool kes lubadusi pilduda proovib ? "
" Ma ei kavalda sind üle, ei alanda sind. Olen lihtsalt aus väärtustama meid mõlemat rohkem."
" Vastutus on selle nimi."
pühapäev, 25. aprill 2010
Liina Unt Kultuurikaja saates laupäeval. Viimased pool sentimeetrit ja tervitused Karamazzov famiiliale.
http://heli.er.ee/helid/1341231.mp3
Uus
Reedel, 23.aprillil kell 23.10 juhtus minu maailmas miski, mida väike Mari pealt nägi ja nüüd uskuda püüab. Elu käib imeliselt!
Näeme varsti!
neljapäev, 22. aprill 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)
