Ostsime täna murutraktori.

17.06. (mu sünnipäevani on jäänud täpselt 1 kuu!)
Ärkasin oma tibukollases toas, kuhu ma tagasi sisse kolisin, vanemate kodus, Raplas. Ärkasin kõigepealt kell 9, siis veerand 10, pool 10, siis pool 10 läbi 5 minutit kuni sain viimaks aru, et Mul Ei Ole Täna Vaja Mitte Kuhugi minna! et mida rõõmu noh! Sundisin end tagasi magama ning suutsingi une kella 12 välja venitada. See vist siis ongi see kaua oodatud mölutamine, millest Koma rääkis.
Järgnev päev möödus umbes nii- hommikusöök, koristasin toa ära, igatsesin Teid, proovisin teatriajalugu kirjutada, kuulasin muusikat, pesin pesu (samal ajal igatsesin Teid), isa helistas, et sõidame maale uut murutraktorit katsetama, sõitsimegi, niitsin muru/heina (ise samal ajal proovisin välja mõelda, et kas karikakrad on juba ära õitsenud või pole nad sellega veel algust teinud ning igatsesin Teid), vaatasin tihti televooni, et äkki keegi on helistanud või õssõmõssinud, Ragne ja Kirsti olidki! Jei!! (see veidi leevendas mu igatsust), kui vend niitis, siis ma töllerdasin mööda talu maid ja tundsin, et suvi on Nii kohal, aga ma ikka veel ei saa sellest aru! Korjasin piparmünti. Jõudsin koju, avastasin, et ma pole 5 pool tundi midagi söönud ja tegime emaga riisirooga. Mõnus. Kirjutasin üles kõik asjad, mida ma suvel teha tahan ja kavatsen. Aeg-ajalt tekib tunne, et suvi saab kohe otsa, aga ma tean, et tegelikult ei saa. Sest alles täna saime uue murutraktori ja nii kaua kuni mul lube pole sõidan sellega mööda maid ja ilmu ringi ja niidan täiega ja täna oli mu suve esimene päev!

Nüüd läen teen piparmünditeed ja lähen magama.

Ja tegelt ka, igatsen Teid, noh.