vabandust

jätsin oma eeelnevast mõtisklusest kogemata ühe osa välja, märkamata et see mu mõtet muudab. sellest ka järgnev küsimus Loorelt:
Ma ei saand sellest lausest aru: "Kui pilt on hea ja tekitab emotsiooni siis kunstnik on näinud maailma selgelt ilma emotsioonideta, nii nagu ta on." Maailm, nii nagu ta on, emotsioonideta? Kas see on umbes nii, et ma ütlen: See puu on roheline. (nii nagu ta on, ilma emotsioonideta) Või siis: See puu justkui nutaks (st. ma leian sellest puust emotsioone?) Sealt edasi, kas siis kui esitada seda lauset ainult faktiliselt, et puu on roheline, kas see on siis õigem viis seda puud kirjeldada? Kas nii peakski kunsti vaatajaile edastama, nii nagu elu on, ilma emotsioonideta, sest vaid nii ma näen seda puud selgelt? Täiega error! :S

Ma plaanisin tegelikult seda öelda, et kunst on selline nagu ta on pole olemas head ega halba kunsti. Ehk siis kunstnik on võimalikult selgelt esitanud maailma sellisena nagu ta on. Error tekkis siis sellest et väitsin et kunstnik on näinud emotsioonitult, ma arvan et kunstnikku tõukabki maailma kujutama emotsioon. ja mitte ühegi kirjelduse jaoks pole õiget varianti. küsimus on lihtsalt mõjuvuses.

Sellest võibolla ei peagi rääkima üldse. Ma lihtsalt tulin mõttele ja panin selle kirja. Las ta olla oma ebatäiuslikkuses. teeme ikka emotsiooni täiega