Pihlakas

Pihlakas mõtles sügisel et järgmine aasta ta kasvatab marjad huvitava kujundi järgi endale võrasse, siis sügisel inimestel ilus vaadata. Palus siis õiepungahakatistel kavandid saata. Iga nädala kohta umbes kaks, terve talve läbi, muudkui nõudis ja nõudis aina paremaid kavandeid ja söötis neile ette infot ja meistreid, kellelt kavanditäiust õppida. Kokkuvõttes kui õiepungahakatised olid nii väsinud ja pettunud, sellest et pihlakas ei kavatsenudki ühtki nende ideed heaks kiita, veel vähem, nad polnud kindlad kas nad üldse järgmine aasta õitseda saavad... Pihlakas ise ka vist väga ei teadnud mida ta tahtis, või kuhu ta kõik need kavandid oli pannud mis talle juba esitatud, või mis seal kavanditel üldse oli.... ja õiepungahakatised olid väsinud.... ja talv kestis... ja päikest ka ei paistnud, mis oleks pihlakal loomulikult mahlad jooksma pannud, et õiepungahakatised oleks ise õhinal kasvama hakanud ja oma iluga lihtsad olnud...


Moraal: Iga apelsinipuu lõpetab viljade andmise kui seda ei kasteta.