Elu on aina dilemmade kogu. Eriti paistab see nii ühele minusugusele igavesti kahestunud ja heitliku meelega inimesele, kelle iga otsus on kahest suunast tõmmatud. Aga siis ühel hetkel surmahirmu tundes kaovad minuski kõik dilemmad ja ainsaks tahteks siin elus jääb Elu ise! Ma korra nii tõesti kartsin, et suren. Sest keegi ei ole mulle kunagi ütelnud, kuis tuleb surm ja milline ta välja näeb. Niisiis kartsingi. Ja tahtsin ainult, et saaksin veel armastada!
neljapäev, 17. märts 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaari:
No vot, Mannu, ma tean seda mõttekäiku - kui loed minu "teepeo" sissekannet... Naljakas et see nii sarnane on...
Postita kommentaar