http://www.youtube.com/watch?v=JaHVK35R3-s&feature=fvst
Pühendusega Jimile :)

Vahel võib lihtsalt kõik hulluks ajada...tahaks olla rõõmus ja õnnelik. Aga kael kannab pead, milles elavad mõtted ja need mõtted ma tahaksin ära saata, neid on palju.Ma ju ei ütle ausalt mis mul mureks- pean seda väärikuseks kui jätan ütlemata. Kõik peavad väärikuseks seda kui jätavad ütlemata- ainult narr räägib tõtt. IROONIA
Kui ma olen sündinud Kirsti Villardina siis elan ka sellisena :) Äkki ma homme loobun oma väärikusest.

Teatavat sorti Mees

Hei, olin eilses Akis veidi endast väljas. Panin oma mõtted kirja, neid saab lugeda ZA/UMist.
Nii et kes tahab lugeda tüübist, keda Ivoga kohtasime, see lugegu. Siit.

http://www.youtube.com/watch?v=iEV7IhRw8Ck&feature=related

Ma eila ostsin uue juutunoa

Haigus minu korterinaabrid viis minema siit Viljandist.
Nüüd siis olen mina. sedasi. üksipäini. Küünlad põlemas ja kaminas leekide all krõbisemas halg. Ma mandariine söön, joon teen ja kuulan muusikat, mis hea. Ja sedasi, üskipäini, vahel igatsenud olen õhtut luua. Nüüd kõik kui sooja magusana kõlab. Ei ole asju teha teistele, vaid mulle õhtu on. Internet mu ees on lahti ja leian kuulutused. kodu otsinguisse panen hetked järgmised. Ja kujutlen end neisse, mis sealselt pakutavad on. Nii ja naa. Kord diivanile varbaid vaatama, kord koiku peale patju suudlema, kord süüa tehes tantsvalt laulema, kord purjuselt toa uksel voolama. ma kujutlen. Oma uste taga nii, oma peitmises üks võlu on. Ja siis... ma kuulutuse leian. kesk vanalinna mu kodu üles riputat. ja mõtte leian keerlevat peeneis kardinais, käimas keskel juustunuga. kujutlemas vabadust.
Siis oma jaoks ma paljastatud saan: õhtut ja unistusi loon, et petta ära hirm.
Ei muusika, tee, küünal, kamin mu omad pole. Kõik soe enam soe ei ole. Ma paljastatud olen. Kui kujutlen üht tuiskund ööd, mis äkki kole. Ja oma uste taga ma nii üksi varbaid vahtind olen.
Mu otsingud on turvatunde suunaga ja siia lõppevad, kus hirm. Ja mu juustunuga pole miskit väärt - loll ost, mis tehtud uneluses ja mu hirmu meenutab.
Ma nõnda vapustavalt üksi olen. mind reetis mu romantika.
Oh seda veenvat elu, mis nii mõistma paneb mind. pole parata.

Täiesti üksi oma palavikuga.

Esimene asi täna hommikul uksest väljudes oli lai liug mööda kõnniteed pikali, mõlemad jalad sügavale sulalumeloiku. Konkreetsus on tore asi. Sulan ja soojenen.

Kuradi külm on, kuradi-kuradi külm

Täpselt kolm tundi tagasi alustasin kütmisega. Toas oli 12 kraadi. Järgmise tunniga tõusis temperatuur mu puitimitatsiooniga termomeetril ühe pügala võrra. Sama juhtus ka järgmisel tunnil. Kuid selleks hetkeks kui kalender oma kuupäeva vahetas, oli "kliimasoojenemine" mu toas stabiliseerinud ning jäänud püsima endisele kriipsule.
Ja ma hakkasin mõtlema numbritele: kell üheksa alustasin kütmist, olen ahju loopinud ligi 15 halgu, hetkel on toas 14 kraadi Celsiust ning juba on kätte jõudnud 10. 11. 09 ja..
persse need numbrid!
Mul on ikka külm!

Olen haige inimene.

Ega valu ja ilu ei seisa teineteisest kuigi kaugel.