Jookseme!

Täna oli nii rikastavalt koormav olla Aaslavi tunnis. Kunagi ma nägin unenägu, kus ma olin suuuuures kinos, no see oli ikka SUUUR. Esireas istudes vaatasin taha ja see oli tunne nagu vaatks Tartu tn 27 KODUst üles mäe poole ja seal kus tee ära keerab, seal oli saali lõpp.... Unes , seal pidime hakkama vaatama Simpsonite filmi- vot nii mõtelge välja mida see pidi tähendama, ma pole eriline kollaste 2D ameeriklaste fänn... aga siis mulle öeldi , et ma lähen võlurite kooli ( olge nüüd ka mina tahan olla realist), aga unes lõhkus see kõik mu barjäärid, ma hakkasin järsku mõtlema nonii see kõik,mis ma tahaks , et oleks olemas, et sa võid pilguga inimesed tarduma panna ja teiste mõtteid lugeda, rääkimata ajas rändamisest, noh ütleme et olin hommikul ärgateski veel segaduses. Teate mis? Me ju õpimegi päriselt seda ja see on alati see mida ma olen tahtnud õppida... muidugi on kõik ka võimalik iseseisvalt, aga see nõuab pühendumist- ma ei räägi naelutamisest ja mõtete lugemisest, kuigi see oleks ka intrigeeriv, aga ma mõtlen kogu tajumist ja energia üle kandmist ja juhtimist.... Ühesõnaga, ma olen seda oodanud..mul ei olegi ju sõnu... ma ei ole ju seletaja tüüpi... äkki seletan siis kujundiga.
Te olete kirglikud jooksjad ja te olete valmistunud, et stardijoonelt peale lasku söösta, olete valinud parimad riided, ja jalanõud, mis ei hõõruks, olete keskendunud tehnikale ja teie ainus siht on otse ees... ainult seda te ei näe, sest joosta tuleb nii kuidasjaksad, sest sihtpunkt pole ka täpp kaugustes, seda pole veel näha... ja see lask, see on magus tunne, sest te tahate pärale jõuda ja see annab loa. Vot minu arvate andis Tepandi selle lasu, nii et jookskem, ärge tehke endale liiga, olge teadlikud,m is toimub teie ümber( nö. riided) ja teis eneses( lihased) ja teadke suunda, sest sihtmärk ju muutub kohe kui sa eelmise arvatava oled kätte saanud, ainult nii saab.
Start! Jookseme!