Nägin eile proua Fatmet tee ääres hääletamas!

Avad galerii ja keda Sa esimesena näed?

Poolalasti Ott! :)

http://www.ohtuleht.ee/galerii/pildigalerii/2079#1

mõtlemine on pededele

tundmine loeb.

IMELIK

Tahtest

www.tedxtallinn.org/tiit-ojasoo

Mõnikord on ikka tunne, et ei oska nagu õigel hetkel õigeid sõnu öelda. Mingit oma seisukohta kaitsta, leida argumente.

Sattusin eile rääkima kahe näitlejaga ja vestlus oli mõttelt midagi sellist:

Vestlus Annega ja Gerdiga

A: Mitmendal kursusel sina õpid
M: Kolmandal
A: Kas teil töölootust on?
M: Ei tea, väga nagu ei ole vist. Kuigi samas, meie vanema kursa alt on tulnud praeguseks juba kaks teatrit.
A: Mis teatrid?
M: Cabaret Rhizome ja Improteater.
Päris toredad on.
A: Toredad?
M: Nojah. Ja osad sõidavad mööda lasteaedu ringi.
A: On nad õnnelikud.
M: Vist väga ei ole, nii palju koguaeg sõidus olla on tüütu.
A: No näed!
M: Me just siin arutasime ka, et kui kohe öeldakse, et sind ei ole kellelegi vaja, siis on see mõnes mõttes nagu vale lähenemine. Pigem tuleks noortele seada mingi eesmärk.
A: Nojah, aga ega see vale ei ole. Tegelikult nagu väga ei ole vaja jah. Nii kahju on neist Viljandi omadest. Teevad küll seal aastaid tööd,aga teatrisse ikkagi ükski neist ei saa? Ole kui andekas tahes.
G: Teatrijuhte isegi ei huvita
A: Jah. Siis nad on nii õnnetud.
M: Mina arvan, et igaühe õnn ja õnnetus on tema enda teha. Teatrit saab ikka kuidagi teha.
A: Ei ole! Ei saa teatrit kuidagi teha. Raha on vaja ! Kuidas sa tulevikus oma perekonda ülal hakkad pidama? Minumeelest ei ole teist teatrikooli vaja. Niigi on palju töötuid näitlejaid. Miks neid nii palju üldse vastu võetakse? Kuhu need inimesed kõik lähevad?
G: Viljandiga on see värk, et see kunagi loodud niiöelda teatrikool on loojatel üle pea kasvanud, elatakse justkui mingis uimas, reaalsusest kaugel.Koolitatakse näitlejaid olematutele teatritele. Milleks?
A:Teist teatrikooli ei ole vaja. Ei ole vaja. Ei ole vaja.
G: Võibolla ikkagi oleks, kui toimuks pigem mingi tantsu ja teatri süntees. Et see väljund oleks teine.
A: Võibolla tõesti. Aga praegu õpetatakse ikkagi näitlejaid.
G: Mõnes mõttes veetakse nagu noori alt. Petetakse nende lootusi. Kasutatakse neid ära.
A: Kasutatakse jah ära.
G: Tegelikult ikka on Viljandi omasid teatrites ka. Terve Rakvere teatri noortemate plejaad on Viljandi omad.
A: No aga ikkagi on näitlejaid nii palju! Sina tead kui palju on töötuid näitlejaid? Lavastjaid ei ole peaaegu üldse, neid oleks vaja.
M: Meil Viljandis koolitatakse ka lavastajaid. Meil on kolm ja nooremal oli algul lausa viis lavastajat, nüüd ka kolm.
A: Aga KES neid õpetab??
M: ......Kuidas sa üldse õpetad lavastajat?
A: Ikka saab õpetada. Aga selleks on tugevat kooli vaja. Tugevaid õpetajaid. Kui tahad korralikult lavastajaks õppida mine välismaale õppima.
G: Lavakast on ikka ka mitmed lavastaja eriala lõpetanud.
A: Aga kus nad on? Kus need lavastajad on ? Neid on nii vähe.
G: Laur Kaunissaare on lavastajana lõpetanud.
A: Kus see Kaunissaare on?
G: Kadi Tudre?
M: Kaunisaar ikka nagu teeb...
A: Kus on Kadi Tudre?
....................................................
.....................................................................
................................................................................
JNE

Reaalne. Ebareaalne.

Päevad tulevad ja lähevad ja proovid nende sees tulevad ja lähevad. Mõni proov on toredam ja mõni üldse mitte. Ja nad kõik on rasked. Väga, väga rasked.
Sest mitte kegi ei ole mulle kunagi õpetanud vähimatki selle kohta, kuidas proovid toimivad, mida nendes tegelikult tegema peaks. Mis järjekorras oleks kasulik asjadele läheneda. Ma ei ütle, et kui mul see info oleks, siis ma seda ka kindlasti kasutaksin..ei. Aga see pole üldse oluline. MingiGI baas võiks mul ju olla selles vallas pärast kahte ja poolt aasat "lavastajaõpet". Tõsi, ma olen olnud osaline prooviprotsessis. Ma olen teoreetiliselt isegi nagu midagi lavastanud. Natuke. Aga see on kõik olnud nii turvaline - omad inimesed, oma keskkond. KOOLIkeskkond. Koolis tehakse ju kõike nii teistmoodi, kõik on nii avatud proovima, hullusi tegema, eksima.. Isegi siis oli mul probleeme. Ja nüüd inimesed, kes mind ei tunne, keda mina ei tunne..koht, mida ma armastan, aga mis on mind kunagi vastu võtnud hoopis teisel moel.. Tegelikult on kõik korras. Täiesti. Keegi ei ole surnud ja sellest saab veel asja.
Aga teid ma igatsen. Teie lolli juttu ja tarka juttu ja naermist ja nutmist ja hunnikus elamist. Ja suhtlemise ausust ja vahetust ja loomulikkust. Armastust.

Mina usun!

Kõik, mida Sa soovid, tuleb Su juurde. Sa pead seda vaid tõesti väga-väga soovima.
Aga ole siis ettevaatlik, mida Sa soovid, sest see lähebki täide :)