Tere tulemast meie ajarännumasinasse, liigume ajas tagasi 4 kuud. Teid ootab ees Tallinna vanalinn, suitsujuustu-tomatipüreesupp, kolmekordne nari, aja sisustamine ootamisega ja vana hea kuningas. Kinnitage turvavööd ja tundke ennast nagu kodus.
pühapäev, 30. mai 2010
teisipäev, 18. mai 2010
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSLmjL4HiTb81PiqMBleMeaVdln41HnlQzIjsWNhS8brZFbw0HuXA-ZzCEF6LKqAR_S8kRXWd9EHB0OhatIy5zSRPJxqKo3jZGNP6uJoUWQ7EqOu1iVlb3xGhzVMwUXhsvDdqYquLhx6k/s640/_MG_9687.JPG
Davai, Bhothers änd Sisters of Karamazov Famiilia. Hakkame planeerima ja järgmine aasta elame elusuuruses papist villas.
esmaspäev, 17. mai 2010
Veidi tänasest!
Kontsert seljataga, tunne on kokkuvõttes ok, aga sain tagasisidet mis võttis tõsiseks. Niisiis ei olla see kontsert meil kõige paremini õnnestunud. Alati ei lähe küte ja klaköörlus läbi, kui asjad ei ole hästi ja kvaliteetselt üles ehitatud. Suurim probleem olla olnud pidev pillide vahetus, mis võttis publiku energia maha. See vahetamine tundub küll väike asi, aga on põhjus miks üleminekud peavad olema kiired ja puhtad. Selle aeglase ja kohmaka üleminekuga killisime suurema osa lugudega üleskütetud energiast. Ka lugude järjekord ei olla olnud parim, kui ikka pärast esimest küttelugu kohe vene ballaad peale tõmmata, siis ei pruugi see sinna sobida, publikut tuleks üles kütta, et pakkuda neile pärast midagi rahulikumat või vastupidi.
Njaa, selline veidi mütsigalöömise tunne on ja mina ei tahaks edaspidi mütsiga enam lüüa. Kui me tahame midagi teha, siis teeme kvaliteetselt ja rohkem läbimõeldult ja kui proovi ei saa korralikult teha, siis lihtsalt ei peaks esinema. Nii et ärme rapsi, võtame aega, et pakkuda kvaliteetset muusikat, siis on meil parem ja teistel ka parem.
Kindlasti oli inimesi, kellele kontsert meeldis ja häid kohti oli ka, aga........
Kvaliteetse Leari poole!
reede, 7. mai 2010
Täna näidati massile massipsühoosi kaudu massipsühoosi. Lõhuti elu ja teatri piiri. Pakuti tsirkust. Prooviti näidata tagaruume, millesse tavainimene tihtipeale ei tea, ega oska sisse vaadata, kuigi tunneb et uksetaga miski haiseb. Tänuväärt üritus!
teisipäev, 4. mai 2010
Ühel tormisel ööl istus väike Maili enda suures rohelises tugitoolis ja mõtles suuri mõtteid teatrist ja näitlejatest, inimestest ja eludest meie sees. "Kas enesekontroll on vajalik ja kui palju võime me ennast kontrollides endale ja teistele soovimatult hoopis haiget teha? Kas mõne meie mõtte või soovi täitmatajätmine, mõte, mille juures me end pidurdame (sest küllap see teisele ei meeldi või miks ma kellelegi end ikka peale surun) võib nii meid ennast kui seda teist osapoolt jätta millestki väga suurest ilma?.. Ja mis meis muutub, kui me soojal kevadpäeval paaridesse jaguneme ning üks meist silmad suleb ja end täielikult võõras keskkonnas teise kätte usaldab? Mil määral me oleme nõus oma turvatsoonist välja astuma ning kontrolli vabastama?.. Ja seda mitte ainult ühel soojal kevadpäeval.."
.. ja tuul puhus ja peksis vihma vastu aknaklaase. Suur tühi maja tegi igasuguseid uusi ja tundmatuid hääli. Öö tundus pikk ja tume ümber katusekambri, mille sees mõeldi suuri mõtteid ja saadi tegelikult ju päris ilusatki üksindusõppetundi.
Tellimine:
Postitused (Atom)
