esmaspäev, 17. mai 2010

Veidi tänasest!

Kontsert seljataga, tunne on kokkuvõttes ok, aga sain tagasisidet mis võttis tõsiseks. Niisiis ei olla see kontsert meil kõige paremini õnnestunud. Alati ei lähe küte ja klaköörlus läbi, kui asjad ei ole hästi ja kvaliteetselt üles ehitatud. Suurim probleem olla olnud pidev pillide vahetus, mis võttis publiku energia maha. See vahetamine tundub küll väike asi, aga on põhjus miks üleminekud peavad olema kiired ja puhtad. Selle aeglase ja kohmaka üleminekuga killisime suurema osa lugudega üleskütetud energiast. Ka lugude järjekord ei olla olnud parim, kui ikka pärast esimest küttelugu kohe vene ballaad peale tõmmata, siis ei pruugi see sinna sobida, publikut tuleks üles kütta, et pakkuda neile pärast midagi rahulikumat või vastupidi.
Njaa, selline veidi mütsigalöömise tunne on ja mina ei tahaks edaspidi mütsiga enam lüüa. Kui me tahame midagi teha, siis teeme kvaliteetselt ja rohkem läbimõeldult ja kui proovi ei saa korralikult teha, siis lihtsalt ei peaks esinema. Nii et ärme rapsi, võtame aega, et pakkuda kvaliteetset muusikat, siis on meil parem ja teistel ka parem.
Kindlasti oli inimesi, kellele kontsert meeldis ja häid kohti oli ka, aga........
Kvaliteetse Leari poole!

4 kommentaari:

Kirsti ütles ...

vene värk noh

Marion ütles ...

Ja olgem ausad - see asi oli siiski mõeldud lavastusena. Ja kontserdi ettevalmistustel ei olnud meil lavastajat. Seda arvestades oli kõik jumala ok.
Ainult rohkem armastan teid veel :)

Liisu ütles ...

Võtke nüüd vabalt!
Lõbus oli ju! Ja kellel ei olnud, sellel oli võimalus ära minna.

Oligi selline kontsert ja elu on ikka ilus ja väsitav edasi.

Heimar ütles ...

Ma väga ei muretseks. Vähemalt ei julgeks väita, et see arvamus üldine oleks olnud kogu publikult. Ma panin näiteks neid kõiki mainitud nüansse isegi tähele, kuid sain sellest risti vastupidise elamuse. Pillide vahetamise pausid ei olnud tüütud ja igavad, kuna laval oli sahmimist ja oli mida jälgida. Mõningate ansamblite pillihäälestuspausid on oluliselt tervikut lõhkuvamad. Lugude vaheldumine oli äge. Võibolla minu isiklik kiiks, sest on tore kui publikut kiusatakse ja raputatakse tavapärasest rahulik, rahulik, rahulik, üleminek, küte, küte skeemist välja. Eriti veel kontserdi puhul, mis ei ole puhtalt muusikalise elamuse pakkumiseks, vaid midagi muud. Ja kuulge, kes tuli sinna kvaliteetset muusikat otsima:)