On sul vahel tunne, et tahaks kõik oma lemmiklood üheks mp3ks kokku keevitada ja siis süüa seda üüratusuurt müra täisvõimsusel ja neelata kõik korraga alla või panna kokku kõik oma lemmikraamatud ja lugeda neid kõiki korraga, igat lehte ja lauset korraga, nagu suurt raamatuburgerit? Nägin täna etendust, mis (mitte võib-olla, vaid tõenäoliselt kindlasti) muutis mu elu, nüüd ei tea terve ülejäänud päev, mida endaga peale hakata. Etendus ise kestis pool päeva. Mitte mingis ülekantud tähenduses, vaid päriselt kestiski kuus pool tundi. Nüüd on selline kribeluskrabelus, tahaks midagi tõelist luua või teha või vaadata ära mingi film, mis mõjuks nii võimsalt, et paneks mu ära magama. Mitte nagu koera, vaid lihtsamalt, lööks homseni siruli. Sinika näkku ja siruli. Just vaatasin kahte, kumbki ei mõjunud. Nüüd kuulan Atlas Soundi. Mida muud. Ma olen lollakas, kui ma passima jään.
kolmapäev, 31. detsember 2008
esmaspäev, 22. detsember 2008
laupäev, 20. detsember 2008
Oeh
Suured tänud kallikesed , ei oskagi midagi muud tarka öelda. Kuigi jah , see viimane pilt jätab minust külastajatele päris võimsa mulje :D
Kaidule
Kaidule!
perse kui kaua ma otsisin kus siin üldse kirjutada saab...olin juba loobumas kuni lõpuks leidsin. ma pole selles blogi asjas vist eriti tugev.
igaljuhul Kait palju õnne veelkord!
taevas ja maa- shalla-lalla-laaa!
et nii oleks järgmised päevad!
ja Jim ma mõtlesin et kui see video on "worst rap battle ever" siis ongi ju nii et enam sitemat teha ei saa, või noh olgem ausad paremat. see on ületamatu, et mingu või valgusaasta aga sellest üle ei paku nagu.
davai musi püksi ja magama.
pai ja musi.
reede, 19. detsember 2008
KaitKait
Sina oled lahe säga,
kõigile Sa meeldid.. kohe väga!
Palju õnne, armastust, meeletusi ja vedamist!
Gip-gip, gurraa!
Hõisaajahõisassaa Kait!
Ole vapper, mitte nagu hiir, vaid nagu härg, kes veab atra õnnestumiste meres! Ja kui mõni kari ette jääb, rammi puruks (kui abi tarvis, anna teada, koos saab ikka kalju õhku lasta!!). Kordaminekuid ja kordatulekuid Sulle!
Kurvitame ja aeg-ajalt hirnume herneks!
Tere, Kait.
Näe kus kohtume. Kui isegi sinul on hea olla, siis on minul ka hea. Ja kui sul on piinlik, siis võib tihti minulgi piinlik olla. Ja kui sinul on naljakas, siis see ajab mindki naerma, Kait. Ja kui ma pabistan, siis sina ütled mulle ikka, et ära pabista. Oh kait. Sa oled nii ilus. Ausalt. Ja mida aeg edasi, seda enam kiirgab see sinust välja. Kait. Ma armastan sind, Kait. Ja küllap võid sina mindki armastada.
Ja tihti, kui ma olen sinuga koos, siis ma ei karda. Hoiad üleval.
Kallile
Oled üks sulnis poiss!
Sulnis oled, jah.
Sulnis-sulnis-sulnis!!!
Sõna "sulnis" meeldib mulle praegu peaaegu sama palju kui Sina.
Tead, kes Sa oled?
Õige vastus: Sina oledki sulnisus.
Sulladi-sullat-sulladilaa-sul-sull-sullululll-sululaaa..... Sulnis, noh.
Kuramuse sulnis oled ikka.
Nii et kui järgmine kord kuuled, et kellegi või millegi kohta öeldakse sulnis, siis mõistad, et viidati just Sulle.
Minu sulnis!
Kaidule!
Hästi palju õnne sulle!!! Et kõik läheks nii nagu sa tahad. Et su korsten ikka suitseks ja et pliidile ikka puid jätkuks!
Alates tänasest on avatud sulle kasiino uksed ja isegi ööklubi "Maasikas" ;) Nüüd on suurem võimalus korraliku raamiga objekte otsida.
Igatahes õnne!!!
Meie Oma Mees Kait Kall!
Tere Kait! Mina olen Mari. Ja mina olen sinu sõber. Ja mina kirjutan nüüd sinule! Ja ütlen, et oled väga hea poiss. Ja tahan sulle soovida, et kõik, mis sinu oma on, oleks sinu vastu ka väga hea. Et kõik, mis sinu oma on, sind maha ei jätaks. Et kõik, mis sinu oma on, oleks kohe tõesti päris OMA! Ma lihtsalt usun, et kõige tähtsam on OMA ära tunda! Soovin sulle selle tunda saamist ja hoidmist!
Palju õnne teele kaasa! teen pai.
KAIT!!!
Musi! Musi! Musi! Musi! Musi! (No ja veel nii palju neid, et elu lõpuni igaks päevaks oleks vähemalt üks. Lepime nii kokku, onju.)
Ja loe mu kiri veel kord üle. Sest mul ei ole mõtet selle sisu siin kordama hakata.
Ja...armas oled :) (Ja mitte sünnipäeva pärast, vaid lihtsalt oled)
Kait - su nimi riimub nimega Mait.
Kait - sa pole kunagi vait nagu laip, vaid kõvem sõnasepp, kui tüübid saates Iron Mic [airon maik].
Kait - sa nummi Võro raip.
Kait - sind on mu südames rohkem, kui kilobait.
PÕRRA-PÕRRA-PÕRRA
Edasi, mu noor sõber!
KAIT
Parimad soovid, mida suudavad sepistada Sinu mõtted, jäägu Sind teenima.
(W. Shakespeare)
Musi!
Minu südamest,
Katre
Kait, sina oled täna kõige tähtsam poisss minu jaoks meie kursuselt. Mitte sellepärast et jõulud tulevad vaid sellepärast, et sa saad täna niii vanaks, et oled minust vanem:) Palju õnne ja sa oled väga armas ja ma arvan et mitte ainult mina vaid me kõiklapsendamesuärasestsaoledniinunnu.
kooki saad siis kui Viljandisse tagasi tuled ja ma palun, et annaksid oma erisoovidest märku.Palju õnne, mitte ainult sünnipäevaks vaid kogu eluks!
No kuulge! Mis värk on?! Alles oli Tallinnas üksik olla. Aga nüüd ma ju olen Viljandis. Ja istun osakonnas ja kõik on nii vaikne. Tegelikult see ei tohiks ju olla mingi eriline vaikus, kell kaheksa õhtul on ta reede õhtuti tavaline asi, aga praegu kõlab ta NII vatiselt ja lõplikult, otsekui öeldes, et "kebi koju, siin ei juhtu enam mõnda aega midagi."
Nagu oleks Viljandi tühjaks jooksnud. Mida ta ometi veel ei ole.
Nähtavasti on selles tundes siiski oma osa ka siiani kergelt kestval pohmelusvatiseesolekul ja lumel, mis on vist nõuks võtnud Viljandi jõulude ajaks konserveerida.
Nii ta läheb..
neljapäev, 18. detsember 2008
pühapäev, 14. detsember 2008
Tallinnas on imelik
olla ilma teieta.
Liiga palju tühjust ja liiga palju igavust
ja päris kindlasti liiga pikad õhtud ja hilised hommikud.
Aga ka Viljandis on imelik
olla ilma teieta.
Ja selle pärast ma viibin veel natuke siin
tühjas ja igavas Tallinnas.
Vegeteerin ja mõtlen ja istun ja unistan.
Kohast ja ajast, mis koos teiega ei oleks imelik.
reede, 12. detsember 2008
Kui ma koju jõuan.
Kui ma lõpuks koju, sellesse Kirstiga jagatud Raplasse jõuan, on jälle suur rõõm kõhus. Ja mitte ainult kodu pärast. Ma olen viimase 2 nädala jooksul tuhandeid, mõtelge, tuhandeid kilomeetreid maha sõitnud. Rapla-T-V-R-Tallinn-R-V-T-R-Viljandi...rongid erinevate,nii munnide kui ka ülisõbralike kontrolöridega, bussid [mõned neist kuumaga tapvad, teistes ei suutnud end ära kiruda, et oma lambakasukat selga ei pannud], hääletamisest vettinud labajalad ning toredad inimesed Haapsalust, kes päästsid meid neetud Türist, issi mõnusas autos elektronkella põrnitsemine, kui see näitab 05:45 ja ma ei usu iseennast, ei usu aega, ei usu und..
Üks aga jääb - tee. Mitmed kilod värvi, millega mustale asfaltile valgeid jutte on tõmmatud ja sajad tonnid rööpaid, millel sõites tunnen justkui rongisüdame tukseid. Tee mu ees ja tee mu taga ja tee mu all ja tee mu mõtteis ja teel ja tee ja teega ja ... nüüd järsku kodu! Terve homne päev kodu! Kaasas mõtted teist ja ülesanded koolist. Huuh kui mõnus on istuda siin lauataga kirjutades. Seista paigal. Tunda rõõmu, Puhast, siirat rõõmu paigalseisust!
Poleksiki osanud arvata, et kohalolek tundub nii võimas. Seismine nii kosutav. Siin väikeses lumetus Raplas.
musu.
kolmapäev, 10. detsember 2008
esmaspäev, 8. detsember 2008
Siis kui tüdrukud kodust ära lähevad...
Siis kui tüdrukud kodust ära lähevad ja mina üksi jään...
pesen ma hambad, teen peegli ees lolle nägusid, söön laua taga porgandit, kaanin sisse üha uusi tassitäisi rohelist teed, kuulan Klassikaraadiost EKNSi kontserdi salvestust, vahin vanu pilte, kirjutan tänu- ja lembesõnu armsatele inimestele, vaatan oma tuba hämaras valguses, söön ära jõulukalendri 8. detsembri aknakesest šokolaadi, kuulan uusi muusikalisi leide, millede kohta varem teiste kaudu head kuulnud olen ja nüüd ka enese nautimuste listi saan lisada, puhastan näo, segan tuld, vahin hõõguvate sütega tõtt ja mõtlen, et kas tapavad nad mind, kui nüüd siibri kinni lükkan ja magama poen, kõnnin köögi ja toa vahet, toa ja köögi vahet, mõtlen muusika peale ja tänan ilmselt.... , mõtlen, et sära on ja asju juhtub, püüan aknast välja vaadata ja selleks, et midagi näha, lükkan nina vastu klaasi.. vastasel juhul näen vaid enda surmunist nägu klaasilt vastu peegeldumas, panen tähele interneti masina tulede vilkumist, mis tähendab, et võin lugeda oma meile ja vaadata üle oma neti horoskoobi (mis ütleb mulle, et harmoonia on kohal)... ja kirjutan kursuse blogisse uue sissekande sellest, mis juhtub siis, kui teised tüdrukud kodust ära lähevad ja mina üksi jään...
ja näete siis...
.... ei juhtugi suurt midagi....
reede, 5. detsember 2008
Etskae, lumi sajab taevast alla. Päris kena.
TV3 ekraani peal sajab ka lund, kääna antenni kuidas tahad, ja see enam nii kena ei ole, sest seal on ainuke hetkel mõistlik asi käimas (Mihkel Raud räägib uudistest). Loomulikult võiks ju ka midagi tarka lugeda, aga mul on tõsine kahtlus, et Roždestvenskaja tekitab kummalist unerefleksi. Paljas mõte Kunstiloomingu psühholoogiaga tutvumisest ajab mu haigutama ja asi ei ole selles, et teema igav oleks.
Täna jään vist rumalaks, ehk homme läheb paremini.
P.S. Kui keegi teist peaks kunagi ministriks või muuks tähtsaks ninaks saama, siis palun organiseerida Oru tänavale rohkem valgustust. Prügikast ja vana kaev helgivad hämaras väga pahaendeliselt.
