Muinasjutt unetult unetutele

Tüdruk ütles poisile, et armasta mind, aga ei, ära armasta, sest see saab otsa ja siis ei saa enam aru miks või kuidas või millal, aga ilma ka ei saa, nii et võib-olla armasta ikka. Tüdruk ütles poisile, et räägi mulle üks lugu, aga poiss ei osanud midagi rääkida ja vaatas tüdrukut hoopis piinatud pilguga. Tüdruk proovis ise midagi rääkida, aga sõnad kukkusid poole tee peal maha ja jooksid voodi alla peitu. Tekkis vaikus. Tüdruk naeratas, aga poiss ei naeratanud vastu. Paus. Poiss proovis naeratada, aga siis ei tahtnud tüdruk parajasti talle naeratada ja poisi naeratus plagas voodi alla tüdruku sõnade juurde pakku. Paus. Tüdruk ja poiss mõtlesid, et vaikime siis. Pikk piinlik paus mestis kohatusega, mida poisi käed enam välja ei kannatanud ja pugesid tüdruku käte juurde. Tüdruk naeratas. Poisi naeratus piilus vargsi teki ääre tagant. Tüdruk ütles poisile, et võta mind kaissu, siis ei ole igav, ei ole piinlik ega pea asjade mõtet otsima, sest kaisus lihtsalt on ,ja poisi naeratus hiilis lagedale, sikutades enda järel tüdruku kadunud sõnu. Siis puges õnnelik tüdruk õnnelikule poisile kaissu ja kui nad üles pole ärganud, magavad nad veel siiani.

Kas hakkas juba õudne? Head ööd.