pühapäev, 1. märts 2009

üks päev sai tähenduseks. sellest pidi tulema päev, mis lihtsalt ära käib või isegi koormav on minu väsimuse otsa. aga hoopis suureks osutus ta. ja nüüd ei oska ma midagi teha ega tahta. elujaatus on kõige maailmas toimuva, nähtuva, kuulduva tõsise ja nukra sees nõnda suur. ja naer peab kakskord sama suur olema. ma ei taha, et suur kaoks väikeste keskele ära. ma tahan, et teaksin ka homme seda, mida täna tean ja usun.

siia lõppu peaks nüüd üks peerunali tulema.

0 kommentaari: