Tere!

Kõik tuleb alati korraga. Ja nüüd tuleb jälle Ilus ja Hea! Peale pika halva tulemist. Peale minu oskuse olla silmale ja kõrvale ja kätele paha püüdjaks. Nüüd on mitte midagi tegemises jälle suur vägi, sest mõistmine Ilu ja Suure järele on olemas ning mitte midagi tegemine on päriselt tegemine. Ja peab olema Ilus. Asju võib pidada kõiksugusteks ning veetlus võib tekkida mitmeti, aga mina nimetan seda iluks, mida igatsen ja otsin ja Olevaimaks pean. Peab olema ilus. Nagu Muusika, mis ilus peab olema.
On keeruline ilmuda hetkesse ilma millegi tegemise kohustuseta. Rahuneda on raske. Leian end siiski täna veel kärsituna. Aga aeg on võetud ja nõnda on aeg võimalik unustada. Juba tunnen, kuis iga hetkega rahulikumaks muutun.
Jõulud olid uskumatud. Lapsemeele ja täiskasvamise ühinemisega peetud. Lihtsad, naljakad, soojad, õrnad, vaiksed. Kõigele. Et Kõik saaks korraga taas Hea ja Ilusana tulla.
Kõige halva korraga ilmumine võib murda meid lõpliku milleski pettumiseni. Lõppeva aasta teine pool seadis mind nii mõnelgi hetkel pettumise võimalikkusega huulipidi kokku. See oleks olnud mõtlemise ja mõistmise ja nägemise lühenemine. Oleks olnud enesest osa kaotamine.
Väga lihtsad asjad jõuavad jälle kohale. Ja siis tulevad miskid unustatud unistused jälle vällä. Ja nii ilusaid paiku on endiselt. Ja siis kelgutada lumetuisuses maapaos. Siis.. ei ole olemas läigust. Kõikse ilu võib välja naerda. Mina aga palun, et seda ei tehtaks. Ja igavesti edasi usutaks!

Algab 25. detsembril eetris olnud "Sind otsides" kordussaade!