Minu Zürich/Šveits

Keset seda suvekuumust ja jalgpallipalavikku märkasin mitmeid asju, mis mulle ebatavalised. Šveits on väga hästi organiseeritud maa, mida finants ja IT- mekana ta peakski olema. Need kaks on kõige rohkem nimetatud kui kelleltki küsida, mis tööd ta teeb. Üldiselt räägitakse šveitsi saksa keelt, aga see on ainult kõnekeel. Kirjakeel on Hoch Deutch, mida minagi veidi valdan. Aga šveitsi saksa keelest ma aru ei saa. Veel on tavalised inglise, prantsuse, itaalia keeled. Zürich ei ole mu lemmik linn. Sest siin puudub mingi müstika. Kõik on hästi, see on turvaline ( arvatavasti selle pärast, et ükski pätt ei suuda lubada endale siin elamist), samuti on ühistransport väga hästi organiseeritud, trammid on superluksid ja kiired.
Ma ei ole teinud sellest reisist endale turismi ja kultuuri reisi, tegelikult magasin esimesed poolteist päeva maha (sõna otseses mõttes). Sest siin on väga palav, minu jaoks liig ja ma olin väsinud ka. Mu endine klassiõde on siin lapsehoidja, tulin talle külla. Ja nii on mõnes mõttes huvitavam reisida, kuna klassiõel on tekkinud siin tutvusringkkond, siis sain tuttavaks vähemalt kümne inimesega, kellest 4 on kindlasti äärmiselt meeldejäävad.




Kodumaa õnneks hoidsid paljud lippe väljas rõdudel või lipuhoidjas või isegi pesunööril. Tihti võis pärast mängu näha võidumaa fänne autodega mööda linna ringi sõitmas. Kered olid akendest väljas ja lehvitasid lippe ja karjusid ja nägid suhteliselt ohtlikud välja. See oligi vist kõige ohtlikum asi mida ma nägin, v.a. see kord kui üks tüüp tuli pargis marihuaanat müüma.
Aga märkimisväärt on ka järgmised tähelepanekud.


Linn on täis purskkaeve, kust saab vett juua ja enda pudelit täita, vesi on siin väga puhas. Seda, et enamikest purskkaevudest võib vett võtta tõestab see, et nägin üht purskkaevu kuhu oli kirjutatud: " Ei saa võtta vett joomiseks".


Kuna Šveits on äärmiselt täpne ja puhas maa, siis reostuse üle vingumist pole. Kõikide jäätmete jaoks on oma süsteem. Prügiga on näiteks nii, et poest prügikotti ostes maksad juba ka prügiveo eest. Nagu ma aru sain on igal linnal oma prügikotid, sest näiteks prügikastidele oli kirjutatud " Ainult Zürichi kotid". Aga prügikotid on kallid, nagu kõik. Keskmine kohv Starbucksis maksab ca 80 krooni eesti rahas. Parkides on enamasti lubatud koertega ringi käia, on lihtsalt silt, et tuleb hoida rihma otsas ja on ka kakakoti automaadid. All olev grafiti tekitas mul lihtsalt imõttevälgatuse, et kui juhuslikult kotti käeulatuses pole, et siis tuleb kutsul just selle sildi juures oma jutud ära teha. Kujutasin ette veel seda tüüpi kes kolm korda päevas rattal oma tuuri strateegilistes kutsukaka punktides teeb ja junnid kokku korjab. See sobiks küll šveitslastele... kuid allolev on vist lihtsalt grafiti.


Meile kõigile meeldib aeg-ajalt kuskile saata kedagi või midagi. Võib-olla on miski sinna kaotsi läinud ja ei saa enam tagasi? Igal juhul, leidsin Zürichist, vanalinnast, koha, kust võite kõik enda ärasaadetud tagasi tuua. Sisse ei vaadanud.. aga usun, et see koht võis olla pilgeni rahvast täis...

Soomes Smedsiga tekkis meil kunagi bioloogiatund väikeste kiskjate teemal, mis algas sellest, et me arutasime millise looma karusnahka kasutatkse kuninglike keepide valgete äärte tegemiseks. Küsimus oli selles, et kelle sabaots jääb talvel ülejaanud kasukast erinedes mustaks ja kes on need teised tüübid, keda võib temaga metsas segamini ajada. Selleks, et enam vaidlust ei tekiks käisin spetsiaalselt zooloogia muuseumis ja tegin endale asjad selgeks :


saarmas ehk lutra lutra, tema pole kindlasti karusnaha tüüp, aga oli teistega samas vitriinis :
tuhkur ehk mustela putorius, tema pole ka karusnahaks (vähemalt ei maini seda wiki)

Martes martes ehk metsnugis on väärtuslik karusloom, kuid karusloomafarmis kasvatada pole kasumlikuks osutunud. (wiki)

Martes foina on kivinugis, aga teda Eestis ei leidu (lisasin lihtsalt üldhariduslikus mõttes).

Ja arvatavasti kõige rohkem segadust tekitav paar:
vasakul mustela nivalis ehk nirk ja paremal mustela erminea ehk kärp. Viimane ongi see tüüp keda valgete äärte jaoks kasutati ja kelle sabaots sinna musti täppe tekitas. Selle musta sabaotsa järgi ongi võimalik kärpi ja nirki eristada.

Veel fakte mida ma ei teadnud. Hiigelhirv on see sarvedega monstrum ja ta tõepoolest eksisteeris kunagi. Sarved nagu palmilehed ja kõrgust sama palju kui veoautol.



Veel fakte mida ma ei teadnud. Hiigelhirv on see sarvedega monstrum ja ta tõepoolest eksisteeris kunagi. Sarved nagu palmilehed ja kõrgust sama palju kui veoautol.

See on hiigel laisklooma multifilmi-kaisukaru elusuuruses variant. Aga selline tüüp ikka elas päriselt ka Ameerika mandril.

Mammut - kunagi oli karvane, nüüd on vähe kondisemaks jäänud , võib-olla ei talu kuumust ja ajas karva maha. Sellel näidisel oli osa luid päris ja osa konstruktisooni täiuslikkuse eesmärgil plastmassist. Üritasin kujutada ette nii seda hirve kui ka mammutit liikumas ja enda kõrval elutsemas. Päris väike tunne tuli peale.
Tegemist pole bioloogilise topiseeksperimendiga. See on hirvjänese topis ehk Lepus cornutus. Lähemalt saate selle fenomeni kohta infot siit.

vot siis... nüüd ma olen Sevelenis. 5000 elanikuga asulas. Tagaaias on kasvuhoone-bassein ja igal pool kõrguvad mäed. Iga täistundi lööb kirikukell vastava arvu kellalöökidega, samuti meenutatakse veerand, pool ja kolmveerandit. Kellalööja on siin 24/7 ametimees.

Palav on aga vahelduseks sobib.