1, 5, 10

"Aasta pärast tudun ma sitaaugus." -Merka, III kursus.
Ma nagu aevastasin naeru peast välja, kui ta seda siin õppetooli diivanil tühja koha pealt ütles.

Olen mõelnud kirjutada sellest, kuidas ma muusika järgi aega ja ajastuid arvestan ja tajun, aga seoses sellega ja Merka ütlusega tuli meelde kõige varajasem aeg meie uuekooli elust, see võis olla millalgi esimese paari nädala sees, kui Kalle Küttis psühholoogialoengus küsis (tsiteerides mingit testi): millisena sa ennast aasta, 5 aasta ja 10 aasta pärast näed. Vastasin kodus kõigile testi küsimustele peale selle. Ei tahtnud vastata. Siiamaani, kui meenub, et jätsin sellele küsimusele vastamata, kummitab uus küsimus: miks ma ei vastanud?

Enam ma nii palju selle peale ei mõtle, kui imelik see tundub, et see k0ool kestab 4 aastat (<- see null tuli kooli kogemata, aga see näeb cool välja, nii et see jääb). "Aeg on pikk aeg." -Siim Sups

Ükskord olin Tõnu Õnnepaluga Tallinna Keskraamatukogus kirjanduskohtumisel ja ta ütles kellegi küsimuse peale õnne kohta, et õnn on siis, kui õnn meelde ei tule. Ajaga on sarnaselt.

...tabasin end praegu aega raiskamast.