paneme maailmale punkti!

mõtteid on palju. nii palju, et enam ei teagi, mida mõelda.
aga ma mõtlen, et kirjutan. täitsa huupi mõtlen... ja kirjutan.
õues on roheline roheline roheline. ja see ainus värv muudab Maa minu kodu ümber värviliseks. aga miski paistab mulle värviliselt värvitu. täna oli mul hea. ja kõik, mis ootab mujal.. väljaspool minu Luha, on hea ja armas. aga. vaikne on. igatsus on ära peidetud kusagile. see teeb vaikseks, ärevalt vaikseks. arusaamatult vaikseks. mida ootan ja miks midagi ootan... tahan teada.
värvid on peidus, kusagil lähedal. kui lööks mind miski pahviks!! miski, mis tumekollasinivalgepunane on. teeks minuga hulle tempe. keeraks mind pahupidi paremale poole. ja annaks värvidele värvid.
aga roheline on ju alati lubadus... liikluses ja looduses ja...


Me võiksime koos laamendama hakata! Kurat, hakkame laamendama, noored! et peale meid võiks Maailm kas või pensionile minna.