on öö

kell oli 2:55 kui ma otsustasin et vahet pole. Viimastel päevadel on teatud tuimus peal, vaadates ümberkaudseid, tundub nagu oleksin teiselt planeedilt ( Chalice´i järgi ju naised seda peakski olema, aga teised naised mu ümber ei ole). Kell sai vahepeal kolm. tundub nagu rõhuks raske vanus peale, või miski muu. Tegelikult ei ole ju ikkagi vahet, ma ei peaks üldse siin vinguma, miks peaks üldse kellelegi midagi ütlema kui midagi on paigast ära, varsti see ju muutub ja siis on kõik korras. Praegu lihtsalt istun siin Liisu kodus diivanil ja mõtlen, et äkki oleks pidanud minema raamatukogundust või kõrgemat matemaatikat õppima minema- seal võiks olla tubli.
Teater- paljalt see sõna lööb iga raku kehas tööle, kuidas siis olla ilma?

Piisavalt paks raamat, kõige põnevam, õpetlikum, mis üldse kunagi olla võiks, aga võõras keeles või liiga väikese kirjaga. Liig aukartust äratav, et avada või liiga raskete kaantega. Liiga sügavale maetud või teiste hulka hästi ära peidetud. Aga on.
ma võin veel nii filosofeerida olen ju veel 19.Mis vahet seal tegelikult on?